Friday, January 18, 2008

20) November-jaanuar 2007






Laisk mina:D Koguaeg mõtlen , et võiks kirjutada, ometigi ma ei jõua oma eesmärkideni :P

Vahepeal on nii palju juhtunud. Poni on vist õnneks terve nüüd...vahel küll aevastab, aga sellist vastikut hingeldamist pole:) . Hüpanud pole me juba ikka väga-väga kaua... Oleme teinud vaid üksikuid hüppeid vahest, kuid viimane hüppetrenn oli vast juulis-augustis. Selle eest oleme aga õppinud uusi trikke ja käinud palju maastikul.

Koolis praegu nii nõme periood et nädalasees ei jõuagi praktiliselt talli:S Muidu käisin ka nädala sees tihti. Ponil tekivad ka kergelt energia ülejäägid, mis väljenduvad meie eriarvamustes erinevate asjade suhtes:P Kui pidevalt trenni ja tegelemist saab, siis ta ei viitsi mulle vastu hakata, aga no eelmine nädalavahetus tegi ta ikka päris huvitavaid asju:D


Mehed talle ei meeldi. See on mul juba sigala aegadest teada, aga ikka ja jälle ta näitab seda välja. Talli omaniku meest on üritanud juba korduvalt lüüa... Ja mitte naljatades ja mängides vaid ikka konkreetselt.

Kuna plats on jääs, siis käime enamus ajast maastikul. Riskisin esimest korda minna maastikule nii, et polnud sadulat ega valjaid vaid ainult nöör ümber kaela. Päris ilusti läks. Väike hirm oli mul ,et äkki hakkab kodu pooole kappama mina seljas rippumas, aga sinnamaani asi õnneks ei läinud. Tempo oli muidugi kiirem, kui mina oleksin soovinud, aga see on maastikul alati nii. Meie tallist kilomeetri kaugusel on üks talumaja 1 hobusega. See meil juba suur sõber, käime tast tihti mööda ja vahel trenni siht ongi sõbrani jõuda ja siis uuesti koju.

Käisime sõbrannaga päev enne vana-aasta lõppu 10km pikkusel ringil.Hobused sõitsid end ikka korralikult lahti. Möödusime jaanalinnu farmist. Seda kardab isegi poni, kes maastikul on muidu suhteliselt lollikindel. Need jobud jooksevad ka seal edasi tagasi ja ajavad hobused veel hullemini närvi:D Stefan mõtles hirmust juba päris tõsiselt võssa hüpata, aga kuidagi saime siiski mööda. Pärast jaanalinde oli hobustel närv nii pingul et nad pidid kraavi hüppama kui kassipoega nägid xD

Eelmine nädal jäi hästi üks trenn meelde. Läksin uuesti ainult nöör ümber kaela maastikule, võtsime sihiks meie km. kaugusel asuva sõbra Infrenise. Tee oli väga jääs..Poni ikka korralikult uisutas- Jah, ma tean et see on ohtlik. Üritasime ikka tee kõrval käia enamasti. Ajasime tükk aega Infrenise omaniku Anne-maiga juttu ja poni uudistas Infrenist teiselpool karjust.
Aga nüüd tuleb see osa, miks mulle see trenn meeldis :p Tagasiteel kasvas poni tempo natuke liiga suureks. Traav oli kiire ja pikendatud..sõitsime heinamaadel. Jõudsime ühe lemmik galopi põlluni. tegin korra musi häält ja poni pani täie galopiga kodupoole. Ma tundsin, et ei kontrolli teda üldse. Tavaliselt see tunne häirib mind, aga ma ei püüdnud teda endale alluma saada vaid lihtsalt nautisin :D See oli nii ilus..- tasane heinamaa, ühel pool mets ja udu mõnedes kohtades. Sinna lisandus veel poni ja kõik tundus nii ideaalne olevat :)


Poni on ikka väga karvane-kohutav lausa. Teda ei saa puhtaks ka pika harjamisega. Korralik tuust näeb välja :D Sportliku kehaga shetlandist pole midagi alles.. Eelmine nädalavahetus värkisin tal ilusti kõik kabjad ka ära. Loodan et olen lähiajal jälle tubli ja kirjutan mis vahepeal olnud on.