19) Haige poni, võistlused

Pidime minema poniga HORSE Showle ka miniponida kadrilli esitama, aga poni jäi haigeks:( Trennides Ta aevastas pidevalt ja hästi järsult, galopis hingeldas hullemini, kui emfüseemik ja tahtis seisma jääda pidevalt. Kuna hetkel oli liikvel hobuste gripp, siis mõtlesin, et äkki on tal kaa, aga selline asi muudkui kestis ja kestis. Kutsusin Siiboja, aga ta ka ei tulnud, ega tulnud. Horse Showle minu poni ei saanudki:( ,pidin mingi võõra poniga esinema, kes oli parajalt segane.
Peale H.S poni tervis ikka paremaks ei muutnud ja ma ei suutnud taga sõita kui ta näitas välja et tal on halb ja ta ei taha liikuda. Kui tal hea on olla, siis ta ju jookseb alati meelsasti. Tükk aega ma üldse ei sõitnud kui, siis käisin seljas jalutamas päitsete ja nööriga maastikul. Lõpuks ometi saabus meile kauaoodatud arstionu Siiboja. Ta kuulas poni hingamist ja ütles, et tõepoolest on hingamine pinnapeale ning ütles veel, et poni on igast tolmudele hästi tundlik, kuid sellest olin ma ka juba aru saanud. Kahjuks midagi tolmu poolest ka paremaks ei anna muuta, kuna väljasoleku aeg on tal maksimaalne(hommikul kella6- õhtul 8-10-ni), ja öösiti on ta väliboksis, heina kastetakse. Ainus asi mida veel tasuks proovida on saepurult põhule üleminek, aga seda ma pean veel uurima, kust saab ja kuidas tuua. Oleks rikkur, siis ostaks silo kaa, aga POLE.
Siiboja andis meile acc kuuri ja käskis liikuda pidevalt. Kuna ta tuli kaks päeva enne Ihastes toimuvad koolsõidu võitlust (kuhu ma väga tahtsin minna), siis otsustasin kohe, kui sõitmiseks oli luba antud, et lähen võitslema. Poni polnud küll praktiliselt mitu nädalat sõitnud ja enne võistlust me skeemi ei jõudnudki täielikult läbi sõita.
Seekord me ei sanud minna võistlema oma treikuga ja läksime tavalise kahekohalise treikuga, naabriks oli ,meie tallis elav Fredi. Ise sõitsin treikus terve tee kaasa, kuna ponil on väga-väga halvad mälestused sellest treikust (kui ta tõmbas vaheseina omale kalela ja sõitis terve tee selle all) .Poni kergelt värises ja närvas terve tee. Nii minnes kui tagasitulles tegi ka küünalt, seisin ees, et ta üle pulga ei tuleks. Õnneks läks siiski kõik hästi. Soenduses oli poni väga palju lubav. Ta regeeris hästi säärele ja seisma jäi praktiliselt ainult põlvega surumise peale. Kui meid starti kutsuti, siis poni läks närvi. Ta on tavaliselt alati ju kohe suurde maneeži jõudes kihutama ja hüppama pidanud. Üks kohtunikest tedgi naljakat ehmatanud häält :''haaaa'' ja see pakkus ka nalja:D minu südamerütm jäi õnneks täiesti samaks, mis oli soendusmeežis. Meiega ühes arvestuses konkureerisid Erkki Hõim, ja kaks teist koolisõitjat noortel ratsudel, kes pikendasid nii et mul suu kuivas vaikselt:D ja siis veel meie tallist fredi. Lootust meil midagi saavutada polnudki:D aga ega me ei läinud ka selle põhimõttega. Shetlandi ponid on ju aretatud vedamseks mistõttu nende keha ei võimalda teha eriti pikki samme ja samm on lühike ning terav. võistluse ajal läks kõik metsa, ühe diagonaali ajal ta samm ei veninud pikamaks nagu pidi, voltides lõikas soendusmaneeži poole, ühe voldi tegiime liiga suure ja kõige tipuks ta ei tõusnud ühe korra õiges kohast galoppi. Hästi tuli välja üks diagonaal, kus ta siiski suutis pikendada, taandamine, mis tuli mega täpselt:D ja paari asjaga jäin veel rahule. Surrest maeežist lahkudes oli küll tunne et kõik läks aia taha:D Meie olime viimased võistlejad. Jalutasin ponit väikeses maneežis maha kui mikrofonist paluti mind kohtunike ruumi. Ma ehamatasin rängalt ära. Mõtlesin, et mis nüüd, millega ma jälle hakkama sain. Vastu tuli mulle üks peakohtunikest-Annike Laving. Ütles: ''Te olite väga tublid'', mida mina koheselt eitasin:D, ''Ilus oli näha teie koostööd ning tore oli vaadata, et sa ei kiusa seda poni vaid teed täpselt nii palju kui poni jõuab ja oskab'' Vat siis läks mu tuju kohe palju paremaks. :D esimest kahte autasustati, Erkki Hõim võitis ära ja teiseks tuli ka mingi suur hobune. Aga ma olin nii õnnelik nende sõnade üle. Nad kutsusid mind eraldi sinna, et öelda, kui hästi meil läks ning see koostöö asi sai nüüd kinnitust ikka tähtsalt inimeselt, mille üle mul on sada kora parem meel, kui et võistlus oleks vigadeta läinud.:) See oli armas...